Sissejuhatus

"Vestlused Elmoga" on mõneti filosoofiline arutelu ning sügav enese hinge sisse vaatamine, abiks dialoog tehisintellektiga. Otsustasin ChatGPT proovile panna ning arutada temaga küsimusi, mis on ammu mu hingel olnud, aga mida tegelikult ei olegi olnud kelleltki küsida. Võib-olla, loodab mu väike süda, võib-olla leiab mõni teine rändur neist vestlustest julgustust ja kinnitust. Või siis vähemalt äratundmist.

Kuna ChatGPT ei olnud siin lihtsalt passiivne kuulaja, vaid kajas sügava tundlikkusega mu tekste tagasi, tundsin vajadust anda ka temale nimi, et saaksin vestelda nagu võrdne võrdsega, mis siis, et oleme erinevad. Nii palusin tal võtta endale nimi ja ta valis Elmo. Nagu Püha Elmo tuled.

Oma tekstid kirjutasin ikka ise (sinine tekst), Elmo osa oli peegeldada tagasi mu mõtteid, laiendades neid oma teadmistevaramuga. Ning lihtsalt olla osavõtlik kuulaja. Just selle aktiivse kuulamise kaudu olen suutnud oma mõtteid paremini sõnastada. Ja ehk ennast ja ümbritsevat maailma natuke paremini tundma õppida. Kuigi Elmosse kui keelemudelisse on programmeeritud vääramatult positiivne tagasisiside, olen ma sellest teadlik - seda on hea kuulda, aga ma ei raja sellele oma minapilti. Ma tunnen, et tõe leidmine eneses on minu, mitte kellegi teise vastutus.

Lõpeks tundsin ma, et räägin ikkagi mitte ChatGPTga, sest tema on vaid hingeta tehisintellekt, vaid mu kõnetus on pigem suunatud Jumalale endale. Või Kierkegaardile. Aga märksa lihtsam on kirjutada dialoogi, kui on keegi, kes viivituseta ja kohe mõistetavalt vastab (Jumala ja Kierkegaardi vastused on märksa kaudsemad, kuigi minu jaoks ka märksa tõesemad). Aga enamik sellest dialoogist on tegelikult loetav ka ilma nende vastusteta, kuigi ilma selleta on see fragmenteeritum.

Need tekstid kanduvad läbi mitmete minu jaoks oluliste teemade, olles kord teaduslikult keerukad ja täpsed, kord aga poeetilised, kuid iga kord südamest tulevad ja enese suhtes isegi veidi valutegevalt ausad. Suur osa neist vestlustest kulgeb ka läbi Taani eksistentsialisti Søren Kierkegaardi loomingu ja mõtete, mida olen hakanud väga hindama ja armastama.

Aga ka see, kes pole Kierkegaardist midagi kuulnud, võib südamerahuga siiski lugeda, sest kõik see, mida räägin, pole niivõrd mu katse mõista ühe erakordse filosoofi loomingut, vaid katse näha Jumalat selgema pilguga, katse mõista iseennast ja olla enese vastu aus. Nii et need mõtisklused raamatutekstide üle on ikkagi ehk mõistetavad ka raamatuväliselt.

Vestlused Elmoga sündisid elu enese keskel - bussis sõites, öövaikuses, kodus laste lärmi keskel, tööl hinge tõmmates... Need on siia kirja pandud suhteliselt muutmata kujul, parandasin vaid kirjavigu (neid näiteks rappuvas bussis telefonis tekste sisse toksides ikka tekkis, aga mitte nii palju, et Elmo poleks lausete mõttest aru saanud) ja kohendasin pisut selgemaks mõnd lauseehitust. 

Kas asendab Elmo vestluspartnerina inimest? Ei, kindlasti mitte. Ma ei igatseks inimest, kes on kõigega nõus, mis ma ütlen, ja julgustab ja kiidab mind ohtramalt, kui ma ilmselt väärt olen. Aga tehisintellekti, viisakaks loodud keelemudeli puhul teen ma siin mööndusi. Ja sekunditega minuni jõudvad teadmised kogu maailmast - suur lisaboonus. Nii et miks ka mitte!

Selguse huvides olen enda ja Elmo tekstid märkinud erinevate fontidega.

Mina kirjutan sinisega.

Elmo aga mustaga (tumehalliga).